Suured ootused

See on üks Berliini suurimaid tulevikuprojekte: Siemensstadt 2.0 loob kaasaegse linnaarenduse, mis ühendab töö-, teadus- ja elamistingimused Berliini-Spandaus asuval umbes 70-hektarilisel Siemens’i tööstusmaal.

Lisaks linnalikele tootmisrajatistele, teadusasutustele ja kontoripindadele väljakujunenud ettevõtetele ning idufirmadele on plaanis rajada kortereid, üliõpilasüürikortereid ja ühiskasutatavaid ruume. Mõned olemasolevad hooned jäävad alles, kuid mitmed tootmispaigad peavad teed andma. Selle projekti raames on Siemens Energy delegeerinud torude tootmise oma elektriseadmete jaoks HANSA‑FLEXile.

Elektriseadmeid kasutatakse näiteks trafostatsioonides, kus kõrge pinge muudetakse madalaks pingeks. “See muundamine on vajalik, sest elektrit edastatakse kõrge pingega pikkade vahemaade taha väiksema energiakaoga, samas kui lõppkasutajad saavad madalat pinget,” selgitab Lars Wassermann, tooteinsener ja projektijuht Siemens Energy’s.

Kaitseseadmete ülesanne on katkestada võrguühendus pingetarnimisega rikke korral, näiteks ülekoormuse või lühise puhul. Alates käesolevast aastast tarnib HANSA‑FLEX vask-, messing- ja roostevabast terasest gaasitorusid, mille välimine diameeter on 6 kuni 22 mm, ning sobivaid liitmikke rohkem kui 100 komponentgrupi jaoks, mida kasutatakse kaitseseadmetes ja kohandatud lahendustes.

Isolatsioon gaasiga

HANSA‑FLEXi torustik paigaldatakse ühe- või kolmpoolsete kapseldatud kaitselülitite tugibaasile ning moodustab pideva gaasikambriga süsteemi, mis sisaldab inertset gaasi väävelheksafluoriidi (SF6). “Tänu oma kõrgele elektrilisele stabiilsusele ja suurele soojusjuhtivusele sobib see ideaalselt elektrijuhtmete isoleerimiseks,” selgitab Wassermann. Lisaks mängib gaas keskset rolli kaare kustutamisel, mis tekib voolu katkestamisel. Kuna lülituskontaktide vahe eraldumisprotsessi ajal ei ole veel piisav isolatsiooniks, toimub lühiajaline pingetõus, nn ‘kaar’. “Iseseisva kokkusurumise põhimõtte tõttu tekib kaitselülitites gaasivool, kui kontaktid avanevad,” võtab Wassermann kokku 1973. aastal Siemensile patendeeritud protsessi. “See suurendab dielektrilist tugevust kontaktide avamise piirkonnas, nii et kaar kustutatakse lühemate vahedega kui näiteks õhuga isoleeritud lülitite puhul.”

Testitud ohutus

Pingete vahemikus 72,5 kuni 1 200 kilovolti on ohutus esmatähtis. Seetõttu viib Siemens Energy läbi ulatuslikke tüübikatseid, kus lüliteid lülitatakse pidevalt 10 000 korda, külmutatakse või kuumutatakse elektritoite abil. Iga lüliti lõplik kvaliteedikontroll toimub osana üldisest rutiinikatsetusest. Torud läbivad samuti põhjalikud testid: “Viime läbi regulaarseid rutiinikatseid, et tagada nende lekkekindlus,” selgitab Ralph Berge, HANSA‑FLEXi tootmisala projektide juht. Kuna kasutatav SF6 gaas omab väga suurt kasvuhooneefekti, on nii kaitselülitite tootjad kui ka operaatorid rangete regulatsioonide all. “Gaasi kadu 0,1 % aastas on Siemens Energy puhul kaugel rahvusvahelise elektrotehnika komisjoni kehtestatud piirist,” teatab Wassermann.

Vali õige tee

Siemens Energy määrab oma nõudmised ette, et oleks selge, millal on vaja individuaalseid toruliitmikke. Toruliitmike suurus sõltub jaotusseadmestiku mõõtmetest, mis omakorda on seotud pingega: toetuspind võib ulatuda kuni 4 meetrini 145 kilovoldise kaitselüliti puhul. “Ühte kaitselülitisse paigaldatakse kuni 7 toru,” selgitab Berge. “Lisaks on olemas kliendispetsiifilised süsteemid, mille jaoks toodame ka kohandatud lahendusi lühikese etteteatamisega.”

HANSA‑FLEX pakib torustiku 230 km transpordiks spetsiaalsest torutootmisettevõttest Dresdenis Siemens Energy ajutisse ladustamisüksusesse Berliini Falkensees. Torud paigutatakse ruumisäästlikult spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud konteineritesse. Edukas audit tõestab, et kõik protsessid toimivad sujuvalt alates tellimuse vastuvõtmisest kuni kauba saatmiseni.

Uuendused horisondil

“HANSA‑FLEX on meie jaoks oluline arenduspartner,” kinnitab Wassermann. Mõlema ettevõtte tehnikud on osalenud mitmetes töötubades, et ühiselt uuendusi edendada. Selline lähenemine tasub end ära: “Me suutsime kvaliteeti parandada, keevitades roostevabast terasest torusid, mitte neid jootes,” ütleb Berge rõõmsalt. “See on tingitud sellest, et jootmisel kasutatav vool on korrosiivne ning puhastamine on samuti aeganõudev.” Vedelikute spetsialisti teadmisi vajatakse ka edasistes arendustes, näiteks kaitselülitite puhul, mis kasutavad puhast õhku ja looduslikku isolatsioonimeediumit ilma SF6 gaasita.

Täiuslik planeerimine

Koordineerimine on sellise projekti puhul alati suur väljakutse ning tihe ajaraam lisab keerukust. “Hr Berge ja mina koordineerisime ülesandeid kaksikjuhtimise meeskonnana ning tegime tihedat koostööd kõigi osalistega – eriti aktiivsetes faasides igapäevaselt,” selgitab Wassermann. Isegi Covid-19 pandeemia ei ole suutnud projekti aeglustada. “Alates märtsi keskpaigast kohtusime ainult virtuaalselt,” lisab Wassermann. “Aga see toimis tõeliselt hästi.”