Energia saamine jäätmetest

Liidu Statistikaameti andmetel toodab iga Saksamaa täiskasvanu aastas 158 kg jäätmeid. Kokku tekib riigis umbes 130 miljardit tonni jäätmeid, millest 82% taaskasutatakse – mitte ainult ringlussevõtu, vaid ka termiliste jäätmete põletamisjaamade abil. EEW Energy from Waste haldab Saksamaal 16 sellist jaama, sealhulgas ühte Stapelfeldis, Schleswig-Holsteini liidumaal. HANSA‑FLEX tarnib tööstusvoolikuid jäätmepõletusjaama (WIP) suitsugaasi puhastussüsteemi jaoks ning tegeleb jaama voolikuhaldusega.

“Stapelfeldi jäätmeenergiaga jaam taaskasutab iga päev kuni 1 400 tonni jäätmeid,” ütleb Christian Riepold, nooreminsener EEW Energy from Waste Stapelfeld GmbH-s.

Mida tehakse nii suure hulga jäätmetega? “Need põletatakse ühes meie kahest põletusahjust,” ütleb Riepold naeratades, “sest jäätmed on ressurss, mida saab väga tõhusalt kasutada energia tootmiseks. Ja just seda me siin teeme.” “Siin” peab ta silmas nelja ja poole hektari suurust ala, kus asub tihedalt koos mitu erinevat hoonet.

“Ainult kolmandik kogu jaamast on mõeldud jäätmete põletamiseks,” selgitab Riepold. “Kaks kolmandikku kuulub suitsugaasi puhastussüsteemile.” Aga kuidas muudetakse jäätmed energiaks?

Termiline kasutamine

Kell 6:35 hommikul Stapelfeldi jäätmepõletustehases on esimesed veokid juba toonud oma jäätmed laadimisruumi, kust need suunatakse tohutu betoonist kaldtee kaudu prügibunkrisse. Siia saabub iga päev 140 sõidukit. 6 000-tonnine bunker pakub piisavalt ruumi. “Me vajame varu, et saaksime tagada varustuse ka nädalavahetustel,” selgitab Riepold.

Kraanaoperaator, kes jälgib jäätmehunnikuid lõhnakindlast klaaskastist, segab jäätmeid põhjalikult viie tonni haaratsiga. “Jäätmed põlevad ühtlaselt ja vähese jäägiga ainult siis, kui segu on tasakaalus,” ütleb Riepold. Kraanaoperaator viskab seejärel jäätmesegu ühte kahest toitehüdropperist, kust see siseneb põletusseadmestikku.

“Siin on temperatuur kogu aasta jooksul üle 1 000 kraadi Celsiuse,” ütleb Riepold. “Nii kõrgetel temperatuuridel põlevad jäätmed iseenesest.” Jäätmepõletustehase soojus genereerib umbes 63 tonni veeauru tunnis, temperatuuril 380 kraadi Celsiuse juures, mis ajab turbiini rõhul 26,5 bar. Nii toodetakse aastas 136 000 megavatt-tundi elektrit – piisavalt 39 000 leibkonna jaoks.

Puhas ja tõhus äri

Kui aur on oma töö teinud ja turbiini ajanud, on selle temperatuur endiselt 130 kraadi Celsiuse. “Me edastame selle energia kaugküttevõrku. Nii kasutame kütuseid optimaalselt ja pakume keskkonnasõbralikku kütteenergiat meie naabruskonna elanikele.” See on võimalik, sest jäätmete kütteväärtus on võrreldav pruunsöe omaga, kuid see eraldab oluliselt vähem süsinikdioksiidi.

Lisaks on Stapelfeldi tehas üks puhtamaid põletusrajatisi Euroopas. “Meie heitkogused jäävad kaugele alla ettenähtud piiride,” ütleb Riepold. Optimaalse põlemise kõrval on see võimalik tänu väga modernsele suitsugaasi puhastussüsteemile, mis koosneb suitsugaasi pesuritest ning elektri- ja aktiivsöefiltritest.

Jäätmed vähenevad ka kümne protsendini oma algsest mahust ja taaskasutatakse: räbu töödeldakse ja kasutatakse teede ehituses, samas kui lendtuhka ja filtreeritud tolmu kasutatakse vanade kaevanduste täitmiseks, et vältida pinnase vajumist. Suitsugaasi puhastussüsteemist saadud määrdunud vesi töödeldakse samuti ja kasutatakse uuesti.

Ekspertide tugi

Küttesüsteemide märg suitsugaasi puhastamise protsessist saadud heitvesi töödeldakse ümber ja aurustatakse nn “vee majas” – 37 meetri kõrguses hoones, mille kaudu looklevad torud ja voolikud.

Just siin on kohal HANSA-FLEXi tööstusteenuse tehnikud. “Me hoolitseme siin kõigi voolikuliinide eest,” ütleb Jacek Boraczynski, HANSA-FLEXi kliendihaldur.

Eesmärk on luua tõhus voolikuhalduse süsteem. Selle aluseks on X-CODE, mis tuvastab iga vooliku unikaalselt. “See on oluline kahel põhjusel,” selgitab Riepold. “Kliendiväravas MY.HANSA-FLEX näeme, kui kaua iga voolikuliin on kasutusel olnud ja millal on vajalik järgmine test. Lisaks saame nüüd varuosi kiiresti ja lihtsalt uuesti tellida.”

HANSA‑FLEXi tööstusvooliku keskus Geisenfeldis ja spetsiaalne voolikute tootmisüksus Hamburg-Stellingenis töötavad selle eesmärgi nimel käsikäes.

“Saame spetsiaalsed voolikud ilma liitmiketa ja monteerime need ise,” ütleb Boraczynski. See kehtib ka CHEM UPE SD tööstusvooliku kohta, mis on paigaldatud veemajja.

“See kemikaale edastav imemisvoolik on väga vastupidav. Lisaks veele ja heitveele suitsugaasi pesuritest edastab see ka kipsimuda ja soolaseid keskkondi, mis tekivad heitvee töötlemisel,” selgitab Boraczynski. Lisaks kasutab HANSA‑FLEX korrosioonikindlaid plastliitmikke. “Nii saame tagada kuni kümneaastase kasutusaja,” lisab ta.

Tööd tehakse rutiinselt ja professionaalselt. “Me ei pea palju toetust andma,” ütleb Riepold rõõmsalt. “Koosolekud toimuvad vaid kaks korda päevas: hommikul, et seada päeva eesmärgid, ja õhtul, et kontrollida, kas need on täidetud.”

Projekt, mille käigus paigaldati 160 voolikuliini, lõpetati vähem kui kaheksa nädalaga. Sellest ajast alates on HANSA‑FLEX jätkanud toetust Stapelfeldis asuvale jäätmete põletamise tehasele.

Kontrollimise ajal uurib tööstuslik teenistus iga voolikut hoolikalt. “Koostöö on just õige: efektiivne hooldus efektiivsele jäätmete põletamise tehasele,” võtab Riepold kokku.